Fakten

Heer finj jam en ütjwool faan fakten tu spriaken an tu muarspriakethaid. Uun üüs manigfualighaids-kofer jaft at bal en flyer mä a wichtigst informatjuunen – för jau feruunstaltingen!

Fakten tu spriaken

Uun Europa snaaket ham tu rocht faan en spriakentrochenööder.

A Europariad – huar 47 europeesk stooten tu hiar – snaaket faan 220-230 indigeen spriaken an spriaksköölen mä sowat en 100 miljuunen lidj. Efter a Europariad as at baskisk wel at äälst spriak, wat daaling noch uun Europa snaaket wurt.

Dön ofisjel taalen faan a EU besai, det at üüb sidj faan dön 24 amtsspriaken faan EU auer 60 regjonool- of manerhaidspriaken, wat faan auer 40 miljuunen lidj snaaket wurd.

Christoph Pan feert uun, det at uun Europa 90 spriaken jaft, huarfaan 37 üüs natsjinoolspriaken brükt wurd an 53 spriaken üüs „stootenluas spriaken“ jil.

Tu dön grat stootenluas spriaken teel katalaansk an oktsitaansk mä eder sowat 6 miljuunen spreegern. Döndiar spriaken wurd sodening faan muar lidj snaaket, üüs t. b. finisk (5 miljuunen), deensk (5 miljuunen), norweegsk (4 miljuunen) an kroatisk (4,5 miljuunen), wat altermaal natsjonoolspriaken san. Oober uk dön spriaken faan a waliser, a basken,  a waastfresken,  a bretuunen an  faan hög fölker uun Rüslun üüs a baschiiren an a tschwaschen lei auer a kritisch spriakgrens.

At kritisch grens för’t auerlewin faan en spriak wurt üüb 300.000 spreeger reegend. Det bedüüdet, det en 80% faan dön europeesk manerhaidspriaken trüüwet san. Diaram as at nuadig dön europeesk manerhaiden tu skülin an tu stipin.

Oner det kritisch spriakgrens leit en graten dial faan dön regjonool- an manerhaidspriaken, so üüs ladiinsk, rätoromaansk, sorbisk, nuurfresk an kaschubisch.

Uun arke faan dön 36 europeesk lunen, huar muar üüs 1 miljuun mensken lewe, jaft at tumanst trii manerhaiden. Mä ööder wurden: Dön stooten uun Europa haa nian homogeen stootsfolk!

Arke sööwenst europee-er hiart tu en etniisk, natsjonool manerhaid.

Fakten tu muarspriakethaid

Dön EU-bürgern haa en positiif perspektiif üüb muarspriakethaid. 88% san diarfaan auertjüügt, det at redig as, bitu faan‘t mamenspriak noch ööder spriaken tu könen. An miast ale EU-bürgern (98%) san a meening, det at liaren faan spriaken böös wichtig för a tukunft faan a jongen as.

Üüb a ööder sidj snaaket daaling man bluat en fjuarden (25%) faan a EU-bürgern noch tau spriaken üübtu.

Dön miasten faan dön europeesk bürgern (81%) san a meening, det ale spriaken, wat uun EU snaaket wurd, lik behandeld wurd skul. En studie faan a EU-komisjuun (2009) faadet dön wedenskapelk beeftgrünjer faan dön positiif efekten faan a muarspriakethaid tup.

Muarspriakethaid an spriak-künjighaid san föörütjsaatingen för en interkultüürel dialog, för’t dialnemen uun a seelskap an mobiliteet an uk för det ferstunen faan dön europeesk wäärten an det kultüürel arew.

Muarspriakethaid halept diabi kai-kompetensen tu fun. At kön det fermögen bi’t teenken, liaren, probleemliasin an komunisiarin ferbeedre an as en suas för kreatiif an inowatiif teenken.

Kreatiwiteet an inowatsjuun san kai-kompetensen am ham uun’t werk an uun a weestridj tu hualen, an am gründer- an onernemensgeist tu enwiklin.

Facts about multilingualism (english)

sources:
Eurobarometer 2012 “Europeans and their languages”
EUROMOSAIC I study, 1996, Fig.9
European Centre for Modern Languages, Council of Europe
European Commission
“Ik snack platt, du ok?”, In: ZEIT ONLINE
Pan, Christoph / Pfeil, Beate Sibylle, National Minorities in Europe – Handbook, Braumüller 2003
Prof. Dr. Els Oksaar, in: Předskok z dwěmaj rěčomaj, ed. by Domowina – Rěčny centrum WITAJ, Budyšin 2005
Prof. Dr. Jeroen Darquennes, University of Namur (Belgium)
Prof. Dr. Tatyana Smirnova, Professor and Chair for Ethnography at the Omsk F. M. Dostoevsky State University
Prof. Dr. Wolfgang Wölck, Research Centre for Multilingualism in Brussels and State University of New York
Study on the Contribution of Multilingualism to Creativity, European Commission 2009